Tehisintellekt ehk AI (Artificial Intelligence) tähendab inimintellekti simuleerimist masinates. Need masinad on loodud täitma ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimlikku taipu, nagu õppimine, probleemide lahendamine, otsuste langetamine ja keelest arusaamine. AI võib ulatuda lihtsatest chatbot-algoritmidest keerukamate süsteemideni, nagu isesõitvad autod või keelemudelid nagu ChatGPT.
n
n
AI on meie ümber kõikjal, sageli ilma et me seda märkakski. See juhib häälassistente nagu Siri ja Alexa, aitab luua personaalseid soovitusi Netflixis ja Spotifys, täiustab sotsiaalmeedia feed’e ning juhib autonoomseid sõidukeid. AI on laialdaselt kasutusel ka sellistes valdkondades nagu tervishoid (haiguste diagnoosimisel), rahandus (pettuste tuvastamisel) ja turundus (sihitud reklaamide puhul). Lisaks mängib AI võtmerolli tervishoiurakenduste arendusteenustes, võimaldades personaalset terviseseiret ja paremat patsiendihooldust.
n
n
AI jaotatakse kolmeks põhiliigiks:
n
n
n
n
n
n
AI suudab automatiseerida teatud ülesandeid, eriti korduvaid või andmepõhiseid töid. Selle asemel, et inimesi täielikult asendada, töötab AI sageli koos inimestega, et suurendada efektiivsust ja produktiivsust. AI saab hakkama mastaapse andmetöötlusega, samal ajal kui inimesed keskenduvad loovatele ja strateegilistele ülesannetele. Samuti tekib uusi töökohti, mis keskenduvad spetsiaalselt AI arendamisele ja järelevalvele.
n
n
AI õpib andmete kaudu. Masinõpe (Machine Learning), mis on AI alamliik, kasutab algoritme, mis võimaldavad masinatel oma sooritust kogemuste (andmete) põhjal parandada. Mida rohkem andmeid AI-süsteem läbi töötab, seda paremaks see muutub mustrite tuvastamisel ja ennustuste tegemisel. Õppimine võib olla juhendatud (treenitud märgistatud andmetega) või juhendamata (kus AI leiab mustreid iseseisvalt).